Esimesel septembril 1960. aastal alustas tööd Küberneetika Instituut. Nikolai Alumäe poolt juhitud noorte teadlaste kollektiiv tõusis kiiresti silmapaistvale kohale Eesti teadusasutuste hulgas. Möödunud 50 aasta jooksul on instituudi teadlased pälvinud arvukalt teaduspreemiaid ja autasusid nii Eesti riigilt kui välismaistelt teadusorganisatsioonidelt. Instituut on väga edukalt osalenud Eesti teaduse tippkeskuste ja rahvusvaheliste teadusprojektide konkurssidel.

Teadlase töö tulemused avalduvad suuremas osas trükisõnas. Käesolev näitus esitab valiku viiekümne aasta jooksul avaldatud originaalsetele teadustulemustele baseeruvatest monograafiatest, toimetatud kogumikest ja teadusajakirjade erinumbritest.

Arvutiteaduse valdkonnas tuleks eelkõige märkida Enn Tõugu monograafiaid tehisintellekti ja kontseptuaalse programmeerimise valdkonnas (1984, 1988, 1991, 2007). Tuntud teaduskirjastuse Springer poolt on avaldatud rida instituudi teadlaste poolt koostatud kogumikke (peamiselt sarjas Lecture Notes in Computer Science). Arvukalt on esindatud programmide automaatse sünteesi, andmebaaside ja infosüsteemide temaatika.
Loogika probleemid arvutiteaduses on kajastatud monograafiates ja mitmetes toimetatud kogumikes (G. Mints, 1983,1986,1990, 1992). Käesoleval ajal leiab antud temaatika intensiivset käsitlust arvutiteaduse tippkeskuses EXCS Tarmo Uustalu juhtimisel.
Jaan Penjami toimetatud kogumikus (1994) tuuakse ülevaade kitsendustega programmeerimise probleemidest. Valiku Uno Kaljulaiu töödest automaatide ja rühmateooria valdkonnas on toimetanud J. Peetre ja J. Penjam (2006).

Automaatjuhtimise ja sardsüsteemide vallas olid esimesed tööd pühendatud tööstuslike süsteemide analüüsile ja modelleerimisele (B. Tamm, J. Pruuden, R. Tavast, 1987). Sardsüsteemide tarkvara eripära on kajastatud Leo Mõtuse monograafias (1990). Ülle Kotta monograafia (1995) on üks esimesi diskreetajaga mittelineaarsetele juhtimissüsteemidele pühendatud monograafia rahvusvahelises kirjanduses.
Eraldi tuleks siin esile tõsta osalemist mahukate rahvusvaheliste publikatsioonide koostamisel ja toimetamisel, aga ka 1990. aastal Tallinnas toimunud IFAC maailmakongressi toimetiste kuue köite koostamisel (toimetajad Ü. Jaaksoo, V.J. Utkin). Arvukalt on esindatud konverentside kogumikud ja õppematerjalid.

Uuringud eesti keele foneetika valdkonnas (Arvo Eek, 2008) olid vajalikuks baasiks eestikeelse kõnetehnoloogiliste rakenduste (kõnesüntees, kõne analüüs, kõne- ja kõnelejatuvastus, foneetilised andmebaasid) väljatöötamisel. Foneetikauuringute tulemused on edukalt rakendatud eestikeelse tekst-kõnesüntesaatori loomisel (koostöös Eesti Keele Instituudi ja firmaga Filosoft OÜ), pälvides 2003.a Eesti Vabariigi teaduspreemia (M. Mihkla, A. Eek, E. Meister, H.-J. Kaalep).

Koostöös Ohio ülikooli prof. em. Ilse Lehiste ja Tartu ülikooli foneetikutega on E. Meister osalenud ka teiste soome-ugri keelte eksperimentaal-foneetilisel uurimisel, saadud tulemused on avaldatud ersa ja mari keele prosoodiat käsitlevates monograafiates (2003, 2005).

Üheks viljakamaks teadussuunaks Küberneetika Instituudi algaastail oli tahkises levivate laineprotsesside uurimine mille tulemused kajastuvad Jüri Engelbrechti ja Uno Niguli (1981) ja Jüri Engelbrechti (1983) monograafiates. Üksiklainetele (solitonidele) ja mittelineaarsete lainete leviku keerukuse probleemidele on pühendatud Jüri Engelbrechti monograafiad (1991, 1997), Arkadi Berezovski, Jüri Engelbrechti ja Gerard Maugini monograafia (2008). Mõlemad meie autorid on pälvinud eri aegadel oma tööde eest Eesti Vabariigi teaduspreemia. Mittelineaarsete lainete uurimine laienes loomulikul viisil üldisemate mittelineaarsete protsesside uurimisele, mille tulemusel moodustus instituudis 1999. aastal Mittelineaarsete protsesside uurimise keskus CENS, mis oli aastatel 2002—2007 üheks Eesti teaduse tippkeskuseks, kus toimusid uuringud lainelevi teooria ja rakenduste, pehmisefüüsika, biofüüsika jt valdkondades. Tarmo Soomere ja tema kolleegide tulemused erinevate veepinnal levivate lainete (kiirlaevalained, tsunamid) omaduste uurimisel kajastuvad tema ja Ewald Quaki toimetatud kogumikus (2009).

Uudse uuringusuunana tõstatus seitsmekümnendate keskel akustodiagnostika, mis arenes kahes suunas ‑ veealuste objektide omaduste määramine kajasignaalide abil ja materjalide omaduste määramine. Uuringute tulemusi kajastavad monograafiad (U. Nigul 1981; J. Metsaveer, N. Veksler, A. Stulov, 1979; N. Veksler 1989).
Instituudi algusaastail alguse saanud uuringud fotoelastsuse valdkonnas pälvisid 2010. aastal kõrgeima Eesti teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest. Selle uurimistöö erinevate etappide tulemused kajastuvad Hillar Abeni monograafiates (1975, 1979, 1993).

Omaette lõigu moodustavad instituudi töötajate poolt erinevatel aegadel väljaantud õpikud ja eri valdkondade teaduslikke aluseid tutvustavad ning teadlase tööd üldisemalt tutvustavad raamatud (J. Engelbrecht 1995, 2004).

Esitatud on suur hulk instituudi töötajate poolt toimetatud erinevate rahvusvaheliste konverentside materjale ja ajakirjade erinumbreid, mis iseloomustavad meie aktiivset osalust nende korraldamisel ja ka sisulisel tulemuste esitamisel.

Aastatel 1965-1973 omas olulist tähtsust instituudis väljatöötatud arvutiprogrammide ja arvutusmeetodite tutvustamine laiemale tarbijaskonnale. Näitusel on esitatud valik tollaseid publikatsioone.

Loodame et käesolev publikatsioonide valik annab põgusa ülevaate teadusmõtte arengust Küberneetika Instituudis viiekümne aasta jooksul.